Eestis lisandub elektriautosid kiiremini kui kunagi varem ning 2026. aasta on nende jaoks rekordiline. Iga viies Eestis esmakordselt registreeritud sõiduauto on tänapäeval elektriauto või pistikhübriid.
Enamik neist laadib kodus, enamasti õhtul, kui pere on koju jõudnud ning pliit, saun ja pesumasin töötavad. Vaatasime Transpordiameti registri ja Gridio Eesti kasutajate ligi 100 000 kodulaadimise põhjal, mida see elektrivõrgule ja rahakotile tähendab.
Kui elektriauto oli UFO
Eesti oli elektriautode valdkonnas varakult esirinnas. 2011. aastal vahetas riik oma CO2-kvoote Mitsubishiga ning sotsiaaltöötajad said üle 500 väikese ümara i-MiEV-i. 2013. aastal valmis üle Eesti kiirlaadijate võrk, mis oli üks esimesi maailmas.
Paljudele tundusid need autod tol ajal nagu UFO-d. Neil oli väike sõiduulatus, nad nägid välja teistsugused kui tavalised autod ja inimesed ei usaldanud neid. Autotootjad said kogemuse, et elektriautosid ei osteta, ja teema jäi aastateks soiku. Üle 400 tollasest i-MiEV-ist on registris tänaseni.
Nüüd on olukord hoopis teine. Elektriautod on samasugused autod nagu teisedki, ainult et neid ei pea tankima, ja peaaegu iga automark pakub neid. Isegi 2025. aastal, kui automaksu kehtestamisega langes kogu sõiduautode müük üle poole, vähenes laetavate autode registreerimine vaid umbes kümnendiku võrra.
Tankla on kodus
Kui jätta kütus kõrvale, on elektriauto suurim eelis mugavus. Sinu päev algab kodust ja lõpeb kodus, vahepeal on töö, lasteaed, kool ja treening. Tanklasse ei pea sõitma, sest tankla asub sinu garaažis või maja seinal.
- Laadid nagu telefoni. Ühendad auto õhtul pistikupesasse ja hommikul on aku täis.
- Talvel soe auto. Pistikupesasse ühendatud auto soojendab salongi ja akut vooluvõrgust, aknaid ei pea kraapima.
- Lihtsam hooldus. Õlivahetust ei ole vaja ja pidurid kuluvad vähem, sest auto pidurdab suurema osa ajast mootori abil.
- Hinda saad ise mõjutada. Elektri börsihind muutub nüüd iga 15 minuti järel, st 96 korda päevas. Keegi ei jõua seda käsitsi jälgida, kuid autot saab laadida siis, kui elekter on kõige odavam.
Kui palju maksab 100 kilomeetrit?
Kodus laadides sõidab elektriauto 100 km umbes kolm ja pool korda odavamalt kui bensiiniauto. Kui laadimine toimub öösel, on vahe ligi kuuekordne. Võrdluses on elektri hinnas sees võrgutasu, riiklikud tasud ja käibemaks, nii et see on hind, mida arvel maksad.
Vahe suureneb veelgi, sest järgmisel kevadel tõuseb kütuseaktsiis 10%. Automanik ei saa kütuse hinda kuidagi mõjutada. Elektri hinda saab aga mõjutada, sest igal ööpäeval on nii odavaid kui ka kalleid tunde.
Mis juhtuks, kui kõik laeksid korraga
Kujutame ette, et kõik Eesti elektriautod ja pistikhübriidid hakkavad kell seitse õhtul korraga laadima. Gridio andmete põhjal laeb tüüpiline auto kodus umbes 9 kW võimsusega. Kokku lisanduks võrgule hetkega: 130–180 MW, umbes kümnendik Eesti tippkoormusest
Tegelikult nii ei juhtu, sest autod jõuavad koju erinevatel aegadel. Kui iga auto hakkaks kohe koju jõudes laadima, oleks täna õhtune lisakoormus umbes 15–20 MW. See langeb kokku ajaga, mil kodud tarbivad kõige rohkem ja elekter on kõige kallim.
Praegu on võrgu koormus veel väike, kuid laetavate autode arv on viimase kolme ja poole aastaga kasvanud üle nelja korra. Õhtune lisakoormus kasvab samas tempos.
Mida nutikas laadimine juba praegu teeb
Auto seisab kodus pistikupesa juures keskmiselt üle 12 tunni, kuid laadimine võtab tavaliselt paar tundi aega. Selle vahepeal on piisavalt aega, et leida odavam tund. Gridio jälgib turuhinda ja valib laadimiseks kõige odavamad 15-minutilised ajavahemikud enne aega, mil auto peab olema valmis. Enamik inimesi on selle seadistanud hommikul kell 7 või 8, seega toimub suur osa laadimisest öö teisel poolel.
Aasta jooksul nihutasid Eesti Gridio kasutajad Gridio andmete ja börsihindade põhjal umbes 500 MWh laadimist õhtult ööle. See vastab ligikaudu 175 Eesti kodu aastasele elektritarbimisele.
Rahalises mõttes tähendab see, et börsihinnaga maksid Gridio kasutajad laadimiseks kulunud elektri eest keskmiselt kolmandiku võrra vähem kui siis, kui auto oleks laaditud kohe. Isegi talve kõige kallimatel kuudel, jaanuaris ja veebruaris, oli kokkuhoid 27–30%.
Parklates asub peidetud salvestis
Öösel on suur osa autodest laadimispistikusse ühendatud ja ootab. Kui see Gridio kasutajate käitumismuster kehtib kõigi Eesti laetavate autode kohta, on igal ööl võrku ühendatud kuni 75 MW laadimisvõimsust, mida saab ajastada.
Eesti elektriautode akudes on kokku rohkem energiat kui Eesti suurimates akuparkides. Akupark suudab elektrit võrku tagasi anda, auto aga praegu veel mitte. Auto aitab aga teisiti: selle laadimist saab nihutada odavamasse aega ja hetkeks peatada, kui võrgus on pingetõus. Gridio pakub seda paindlikkust juba praegu.
Elering arvestab varustuskindluse plaanides umbes 170–200 MW paindliku tarbimisega. Eesti laetavate autode laadimisvõimsus on juba praegu samas suurusjärgus.
Autotootja, elektrivõrk ja nende vahel Gridio
Autotootja teab kõike auto aku kohta, elektriettevõte teab hinda ja võrgu koormust. Et auto saaks õigel ajal laaditud, peavad need kaks andmetüüpi kokku saama. Gridio ongi see, kes need omavahel ühendab.
Võib mõelda lennujaamale õhtul. Tuhanded autod tahavad korraga „maanduda“ ehk laadida. Gridio on lennujuht, kes jagab neile maandumisajad nii, et kõik on hommikuks täis ja keegi ei põrka.
- Ametlikud partnerid. Gridiolil on ametlik partnerlus kümne autotootjaga: BMW, MINI, Audi, Volkswagen, Škoda, SEAT, CUPRA, Mercedes-Benz, Tesla ja Kia.
- Ka pistikhübriidid. Gridio töötab kõigi nende tootjate pistikhübriididega ja tavalise koduse pistikupesaga – seinalaadijat pole vaja.
- Tegelik lõpphind. Kui sisestad rakendusse oma võrgutasud, arvutab Gridio laadimise lõpphinna. Laadimisajaloost näed iga päeva ja kuu tegelikku kulu koos võrgutasudega.
- Päikesepaneelid. Kui kodus on päikesepaneelid, võtab Gridio arvesse ilmaprognoosi ja suunab laadimise päikesepaistelisele ajale. See toimib eriti hästi nädalavahetusel, kui auto on päeval kodus.
Gridio saab alla laadida siit.
